Trükkimisprotsess

Tänapäeval on palju erinevaid trükiprotsesse. Alates ofsettrükist ja digitaaltrükist kuni kõrgtrükini või 3D-trükini - on võimalik trükkida väga erinevatele materjalidele, alates kõige väiksematest pabertervituskaartidest kuni välireklaami bänneriteni või isegi 3D-mudeliteni. Siiski ei sobi iga trükiprotsess parima võimaliku trükitulemuse saavutamiseks. Selles blogipostituses saate teada, millised erinevad trükiprotsessid on üldiselt saadaval, kuidas need toimivad ja millisteks rakendusteks need sobivad.

Alused: Mis on trükiprotsessid

Trükkimise või trükitehnoloogia all mõeldakse protsessi, mille käigus trükivärv kantakse kandematerjalile. Eristada võib analoog- ja digitaaltrükkimisprotsesse. Esimese puhul on trükivärvi kandmiseks trükikandjale vaja fikseeritud trükivormi. Seda ei ole vaja digitaalse trükiprotsessi puhul, kus trükiinfo saadetakse trükipressile elektrooniliselt või digitaalselt.

Nelja peamist trükiprotsessi vastavalt DIN 16500

Normis DIN 16500 eristatakse järgmisi nelja peamist trükiprotsessi: kõrgtrükk, sügavtrükk, läbitrükk ja lameetrükk. On olemas ka digitaalne trükitehnoloogia. Trükiprotsessid erinevad trükivormide pinnastruktuuri ja sellega seotud värviedastuse vormi poolest. Eristatakse ka ülekande tüüpi (otsene või kaudne) ja trükiplaatide valmistamist (keemiline, käsitsi, elektrostaatiline).

1. kirjaprint

Kirjaprint on üks analoogsetest trükiprotsessidest. Selle leiutas algselt Johannes Gutenberg 1450. aastal, mis teeb sellest vanima trükiprotsessi. Kuid juba antiikajal oli templitrükk tuntud kirjaprindi ühe vormina. Gutenbergi väljatöötatud liikuvate metalltähtedega raamatupress muutis modernse kirjaprindi revolutsiooniliselt ja tähistas trükitööstuse algust. Algselt trükiti kirjaprindis terved kirjaribad otse trükitud objektile, kuid tänapäeval on see keeruline protsess asendunud digitaaltrüki või ofsettrüki abil. 

Kirjaprindis on trükielemendid nii haktiliselt kui ka visuaalselt trükivormist kõrgemal, kusjuures trükitavad alad on kõrgemal kui trükkimata alad. See tähendab, et trükitavad alad on kõrgendatud, samas kui trükkimata alad on süvistatud. Kiriktrükk on otsetrükiprotsess, mis tähendab, et värv kantakse peegelpööratud trükielementidelt otse, ilma vaheetapita, trükimaterjalile. Trükivorm võib koosneda üksikutest tähtedest, klišeedest või mõlema kombinatsioonist. Aja, ruumi ja kulude tõttu, mis on kirjaprindi puhul võrdlemisi suured, kasutavad seda trükiprotsessi ainult üksikud trükikojad ärilistel eesmärkidel. See on eriti esindatud kunstivaldkondades linokoopiate või puulõikedena. Kirjaprindi tulemust iseloomustab tavaliselt kokkusurutud serv ja veidi kõrgendatud trükipilt aluspinna tagaküljel. Protsessi kasutatakse ka edasisel töötlemisel reljeefi, perforeerimise ja stantsimise puhul.

1.1. Flexotrükk

Fleksotrükk on kõrgtrüki edasiarendus ja on rotatsioonitrükk. Seda saab kasutada mitmel viisil tänu paindlikule trükivormile, mis on valmistatud kummist või fotopolümeerist. Flexotrükk on ka elastsem ja nõuab vähem kontaktsurvet kui kirjaprint. Flexotrüki eripära on see, et see on ainus trükiprotsess, mis suudab tänu paindlikule trükivormile kompenseerida aluspinna kontsentraalsuse ebatäpsusi ja paksuse erinevusi. Seega on võimalik trükkida kõike alates õhukestest kiledest kuni igat liiki paberi ja kartongini, samuti karedatele ja paindlikele materjalidele ning tekstiilriietele, kusjuures on võimalik tagada puhas poolfoonitrükk.

2. sügavtrükk

Sügavtrükk on samuti üks vanimaid trükiprotseduure, mille algupära ulatub 19. sajandisse ja mis on pärit vaskgraveerimisest. Sügavtrükis kui otsetrükiprotsessis on trükitavad alad, mida nimetatakse ka lahtriteks, erinevalt kõrgtrükist süvistatud trükivormi/metallplaadi sisse. Kärged moodustatakse graveerimise, söövitamise või laseriga. Kogu trükivormi värvitakse seejärel ja süvendamata ala arhiveeritakse uuesti ilma värvita. Selleks kasutatakse rakkeritera, st metallriba, mistõttu nimetatakse sügavtrükki ka rakkeritrükiks. Värv jääb ainult kärgedesse ja kantakse kahe silindri (trükivormi ja jäljendussilindri) kontaktsurve abil otse trükiobjektile.

Sügavtrükiga valmistatud trükitud tooted on äratuntavad paberi tagaküljel oleva kõrgendatud ala järgi. Kõrgendatud ala tuleneb niiskesse paberisse trükkimisest, mille tulemusena tekib paberisse trükitud plaadi serv. Seejärel peavad toodetud trükised kuivama teatud aja jooksul, mille jooksul nad pisut kahanevad. See toob mõnikord kaasa ühe kuni kaheprotsendilisi mõõtmete erinevusi. 

Sügavtrükiprotsessi kasutatakse eelistatult tööstussektoris, sest see sobib suurte trükiste tootmiseks. Kuni 60 000 trükki saab toota ühe tunni jooksul, kasutades rotatsioon- või rotatsioonitrükki. Nende trükiprotsesside puhul trükitakse silindrite vastu, mis tähendab, et trükivormid ei koosne plaatidest. 

2.1. Tampoonitrükk

Tampoonitrükk on sügavtrüki erivorm, mis on olemas alates 1968. aastast. Seda tuntakse ka kui kaudset sügavtrükki. Sarnaselt algsele protsessile täidetakse trükivärv süvistatud trükivormi ja seejärel pigistatakse see maha. Seejärel imeb tint silikoonkummist valmistatud paindlik tampoon ja kantakse peaaegu kadudeta trükimaterjalile.

Tampoonitrükil on mitmeid eeliseid. See sobib ka mittetasapinnalistele objektidele trükkimiseks ning trükitud kujutisi saab kujundada ka väga detailselt. Tampoonitrükki kasutatakse peamiselt trükiprotsessina reklaammaterjalide tööstuses, mudelrongide ja mänguasjade trükkimiseks või meditsiinisektoris, näiteks süstlitel. Seda kasutatakse ka autotööstuses või nõudeprintimisel. Trükiprotsess on kasumlik alates 1 000 tüki suurusest trükiarvust, kuid võimalik on ka 6 000 kuni 3 000 000 tüki suurune trükiarv. Tampoon tuleb siiski iga 100 000 tüki järel välja vahetada.

3. läbitrükkimine

Läbitrükkimine on universaalne trükiprotsess. Värv kantakse trükitud objektile läbi ekraani või tekstiilriide süvendite. Selleks on ekraan või tekstiilriie pingutatud raamile. Niinimetatud kummist raiber (elastomeer) surub trükivärvi vastu süvendit. Kui teatavaid alasid ei ole vaja trükkida, kaetakse need šablooniga. Läbitrükkimise eeliseks on see, et tehnika ei sõltu trükitava objekti olemusest. Värvitulemus sõltub kanga struktuurist, peenusest ja elastsusest. See võimaldab trükkimist väga erinevatele trükiobjektidele. 

Trükkimist kasutatakse peamiselt plastikust, survetundlikele või paindumatutele objektidele, näiteks pudelitele, trükkimiseks. Kuid ka reklaambänneritele, kleebistele, kottidele, nõudele ja tekstiilidele saab trükkida. 

3.1 Sõeltrükk

Sõeltrükk on läbitrükkimise erivorm ja seda kasutatakse eelkõige raskesti trükitavate objektide puhul. Trükivärv surutakse trükitavale objektile läbi peene võrgu, kasutades selleks kummist rihma. Alad, mida ei ole vaja printida, kaetakse šablooniga, mis muudab need tindile läbitungimatuks. Siiditrükki kasutatakse peamiselt tekstiilitrükkimisel ja siltide trükkimisel. Trükkida saab puitu, keraamikat, klaasi, metalli ja kangaid.

4. Tasapinnaline trükkimine

Tasapinnalise trükkimise eripära on see, et nii trükitavad kui ka mitte trükitavad alad on peaaegu samal tasemel, seega ei ole kõrguserinevust. Lameetrükk põhineb litograafilisel trükiprotsessil (otsetrükiprotsess) ja on arenenud kaudseks trükiprotsessiks. Lame trükiprotsess põhineb vee ja rasva tõrjumise põhimõttel, mida kasutatakse värvi ülekandmiseks. Trükiklots/värvikandja on keemiliselt eeltöödeldud - rasvane trükivärv kinnitub rasvastel pindadel, samas kui vett sisaldavad pinnad tõrjuvad seda. Kummitekstiilile pingutatud silinder kannab trükitavad alad kaudselt trükitud objektile üle. Lameetrükk võimaldab ühe trükiprotsessi raames kasutada mitut värvi ja ka kahepoolset trükkimist.

4.1 Offsettrükk

Offsettrükk kui lameetrükk on tänapäeval maailmas kõige enam levinud. Silindrile paigaldatud trükiplaat ei puutu kokku trükimaterjaliga. Selle asemel kantakse trükivärv kõigepealt trükisilindrile ja sealt edasi trükimaterjalile. Offsettrükkimise vastavaid masinaid on olemas nii lehtedega kui ka rotatsiooniga (heatset- või coldset-masinad).

5. digitaaltrükk

Digitaltrükk on alates 1990. aastast turgu vallutanud, mis ei ole üllatav, sest sellel ei ole peaaegu mingit konkurentsi, eriti väikeste tiraažide puhul. Digitaalne trükkimine ei vaja füüsiliselt tahket trükialust, millele trükivärv kantakse, mis tähendab, et ei ole vaja eeltööd ega vajalikke seadmeid. Sellest tulenevalt on digitrükki kasutades võimalik väikese vaevaga realiseerida ka väikseimad tiraažid ühest eksemplarist.

5.1 Lasertrükiprotsess

Lasertrükk on digitrükkimise üks vorm ja seda tuntakse ka elektrofotograafilise trükiprotsessina. Koopia tegemisel elektriliselt negatiivselt laetud rullile tehakse valguse (laser või LED) mõjul osaline tühjendus. Positiivselt laetud tooner, s.t. tolmune pulber, tõmbub seejärel ülejäänud laenguga ligi ja tõmmatakse paberile, mis on samuti elektriliselt laetud. Pulber ehk mikroskoopiliselt väikesed plastiga ümbritsetud pigmendid sulatatakse ja surutakse kokku kuumuse ja surve abil ning fikseeritakse sel viisil.

5.2 Tindiprint/pritsitrükk

Tindiprindis kantakse paberile tillukesed tinditilgad. Seda saab teostada kas kuumutades või rakendades pinget keraamilistele piesokristallidele. CMYK-spektris kasutatavad värvid ei ole aga üldiselt veekindlad ega valguskindlad.

print24 - me trükime teie soovitud objekti

Print24-s on teil võimalus lasta valmistada mitmesuguseid trükimaterjale. Pakume teile võimalust printida erinevaid trükiseid, nagu näiteks etiketid, brošüürid, raamatud, flaierid, sisekaaned ja palju muud. Samuti saate lasta meil trükkida oma reklaamtehnikat, alates taustvalgustusfilmidest ja rannalippudest kuni roll-upide ja näituseseinteni. Kas suurformaat, catering-tooted, fototooted või tekstiilitrükkimine - tutvuge meie kodulehel peaaegu piiramatute võimalustega!